Uuesti postitatud lehelt „Digital Dharma Circle”: Üks artikkel, mida mõista: ERP ja CRM, MRP, PLM, APS, MES, QMS, WMS, SRM vaheline seos.
Tänapäeval, olgu tegemist tootmis-, kaubandus- või projektipõhiste ettevõtetega, on digitaliseerimise ja informatiseerimise teemade käsitlemisel olukord sageli selline:
◦ Ülemus: „Kas peaksime ERP-süsteemi juurutama?“
◦ Tegevjuht: „Kas meil pole nüüd ka CRM-i vaja?“
◦ Tootmisjuht: „Aga kuidas on lood MES-iga? Selle puudumine tundub ebaproportsionaalne.“
◦ IT: „Tegelikult on APS, PLM, QMS, WMS, SRM… need kõik on üsna olulised.“
Seejärel jääb koosolekuruum kolmeks sekundiks vaikseks.
Keegi ei julge otsust langetada, sest keegi ei suuda selgelt selgitada: milline on täpselt nende süsteemide omavaheline seos? Kas üks on teisest arenenum? Kas rohkemate omamine tähendab, et oled võimekam?
Tänases artiklis ei asu ma müüjate ega konsultatsioonifirmade poolele. Ma lihtsalt vaatan tegeliku äritegevuse vaatenurgast ja selgitan neid süsteeme:
● Mida nad teevad
● Milliseid probleeme need lahendavad
● Nende seos ERP-ga
● Millal neid rakendada ja millal mitte
Pea meeles vaid ühte lauset:
ERP ei ole kõigi teiste süsteemide vastand; see on kesknärvisüsteem.
1. Kõigepealt selgitame kõige segasemat punkti:
ERP(Ettevõtte ressursside planeerimine)ei ole spetsiifiline funktsioon; see on operatiivsete aluste kogum.
Paljud inimesed mõtlevad ERP-le ja nende esimene reaktsioon on: finantssüsteem, varude haldamine, arveldamine ja raamatupidamine… See on ainult 30% ulatuses õige. Tõeliselt küps ERP koosneb sisuliselt kolmest asjast:
1. Andmestandardite ühtlustamine
2. Äriprotsesside integreerimine
3. Tegevusreeglite manustamine
Teisisõnu:
ERP haldab ettevõtte toimimist, mitte konkreetse osakonna tööd.
Seega süsteemid, millest te hiljem kuulete – CRM, MRP, PLM, APS, MES, QMS, WMS, SRM –, ei asenda ükski neist ERP-d. Need on kas ERP alamfunktsioonid või ERP laiendused.
Jagame need ükshaaval lahti.
II. ERP ja CRM: üks haldab raha teenimise viisi, teine klientide turvalisuse tagamist
Mida teeb CRM (kliendisuhete haldus)?
Lihtsamalt öeldes teeb CRM ühte asja: muudab müügi kõhutundel põhinevast protsessist millekski hallatavaks, ülevaadatavaks ja korratavaks.
See keskendub järgmisele:
• Kust kliendid tulevad (müügivihjed)
• Kes on järelpärimise objekt (müügiesindaja)
• Millises etapis järelkontroll on?
• Kas on oht tehingust ilma jääda
• Kas pärast tehingu lõpetamist on võimalik lisamüüa
Mida ERP siis haldab?
ERP hoolib järgmisest:
• Kas seda tellimust saab vastu võtta
• Mis on hind
• Kas brutokasumit saab selgelt arvutada
• Kas saatmine, arveldamine ja maksete kogumine moodustavad suletud ahela
Seda saab mõista nii: CRM haldab klienditeeninduse tasusid, ERP haldab klienditeeninduse tuge.
Tehingud võidetakse CRM-is ning täidetakse, arveldatakse ja arvestatakse ERP-s.
Ilma ERP-ta on rahandus, laoseis ja tarne segaduses isegi paljude CRM-i tehingute korral. Ilma CRM-ita ja isegi täieliku ERP-ga sõltub müügieelne tegevus täielikult käsitsi jälgimisest ja tunnetusest.
Lühidalt: müügikesksete ettevõtete jaoks peab see olemaCRM + ERPkoos töötades, mitte üht teisele eelistades.
III. ERP ja MRP: MRP ei ole iseseisev süsteem, vaid võimekus
See on kõige valesti mõistetud.
Mis täpselt on MRP?
MRP = materjalivajaduse planeerimine. Selle põhiloogika on vaid üks lause:
Tellimuste ja laoseisu põhjal arvutage välja, mida osta, kui palju osta ja millal seda osta.
Pane tähele, ma ütlesin arvuta.
Milline on selle seos ERP-ga?
Tänapäevases ERP-s on MRP põhimõtteliselt üks ERP põhimooduleid. Teisisõnu: ilma ERP põhiandmeteta (materjalide loend, varud, tellimused) ei saa MRP arvutused olla täpsed.
Kui ostate eraldiseisva MRP-süsteemi, on tõenäoline, et:
• Andmed tuleb käsitsi importida
• Tulemused vajavad käsitsi hindamist
• Pärast arvutamist loodad ikka veel kõhutundele
Paljude ettevõtete probleem ei ole MRP puudumine, vaid:
• Ebatäpne materjaliloend
• Ebatäpne laoseis
• Kaootilised korra muutused
Seejärel süüdistavad nad süsteemi ebatäpsuses. Kui MRP-arvutused on ebatäpsed, on 90% juhtudest tegemist põhiandmete, mitte algoritmi probleemiga.
IV. ERP ja PLM: üks haldab müügiprotsessi, teine disainiprotsessi
Mida PLM teeb?
PLM = toote elutsükli haldus. See keskendub järgmisele:
• Toote struktuur (BOM)
• Joonised, protsessidokumendid
• Versioonimuudatused
• Tehnilised standardid
Lühidalt öeldes haldab PLM toodet disainist kuni valmimiseni.
Millal vajab ERP PLM-i?
Kui tegelete mittestandardse tootmisega, teil on mitme versiooniga tooteid või sagedased disainimuudatused, siis on ERP-sse sisseehitatud materjalihaldus tõenäoliselt ebapiisav.
Sel hetkel vajate PLM-i tehniliste andmete eelnevaks haldamiseks ja ERP-d tootmise, hanke ja kulude haldamiseks tagaosas, st:
• PLM otsustab, mida disainis kasutada
• ERP otsustab, mida tegelikult osta, kasutada ja kui palju kulutada
Kui need kaks süsteemi ei ole integreeritud, on kõige tõenäolisem probleem järgmine: joonis on V3, hange tehakse V2 järgi, maksumus arvutatakse V1 põhjal ja siis kannab kogu ettevõte koos süüd.
V. ERP ja APS: üks arvutab, kas seda tuleks teha, teine, kuidas seda kõige mõistlikumalt ajastada
Mida APS teeb?
APS = Täpsem planeerimine ja ajakava koostamine. See lahendab väga spetsiifilise ja valusa stsenaariumi: liiga palju tellimusi, piiratud ressursid, lühikesed tähtajad ja käsitsi ajastamine ei suuda sammu pidada.
APS keskendub seadmete mahutavusele, protsesside järjestusele, üleminekukuludele ja tarneprioriteedile.
Kas ERP ei suuda tootmisgraafikut hallata?
See võib nii olla, aga ERP kaldub rohkem ligikaudse planeerimise poole, samas kui APS kaldub rohkem detailse ajastamise poole.
Võite seda mõista järgmiselt:
• ERP annab sulle teada: kui palju sel kuul toota
• APS annab sulle teada: Millise tellimusega peaks see konkreetne masin homme hommikul esimesena tööle hakkama?
Millal peaks APS-i rakendama?
Mitte tingimata siis, kui saavutate teatud skaala, vaid siis, kui vastate järgmistele omadustele:
• Suur valik, väike maht
• Sagedased tarnekuupäevade muudatused
• Ilmsed seadmete kitsaskohad
Vastasel juhul on teil isegi APS-i rakendamise korral tõenäoliselt ilusad Gantti diagrammid, samas kui tootmispõrand neid ikkagi ei järgi.
VI. ERP ja MES: üks on kontoris, teine tootmispõrandal
Mida MES haldab?
MES = tootmise juhtimissüsteem. See jälgib:
• Töökäsu täitmine
• Protsesside aruandlus
• Seadmete olek
• Tootmise erandid
Lühidalt öeldes haldab MES seda, mis tegelikult tootmispõrandal toimub.
Mida ERP haldab?
ERP haldab plaane, kulusid, materjale ja arveldusi.
Paljude ettevõtete probleem on see, et ERP-plaanid on küll ilusad, aga tootmispõranda teostus sõltub täielikult WeChati gruppidest ja tahvlitest. Lõppkokkuvõttes sisestatakse kõik andmed ERP-sse hiljem.
Õige lähenemine on:
• ERP-probleemide plaanid
• MES annab reaalajas tagasisidet teostuse kohta
• Kulud ja edusammud voolavad automaatselt tagasi
Vastasel juhul jääb ERP igaveseks ainult juhtimisele suunatud süsteemiks.
VII. ERP ja QMS: üks haldab tulemusi, teine protsesse
Mida QMS teeb?
KVS = kvaliteedijuhtimissüsteem.See jälgib:
● Sissetulev kontroll
● Tootmisprotsessisisene kontroll
● Väljaminev kontroll
● Mittevastavused, parandusmeetmed, ennetavad meetmed
Kas ERP kvaliteedimoodulist piisab?
Väikeettevõtete jaoks jah. Kõrgete kvaliteedinõuetega tööstusharude jaoks mitte.
Kuna ERP kvaliteedimoodul keskendub tavaliselt rohkem registreerimisele ja tulemustele, siis kvaliteedijuhtimissüsteem rõhutab rohkem:
● Protsessi juhtimine
● Jälgitavus
● Süstemaatiline täiustamine
Kvaliteedijuhtimissüsteem vastutab kvaliteedijuhtimise eest, ERP aga selle eest, kuidas kvaliteeditulemused mõjutavad kulusid ja tarnimist.
VIII. ERP ja WMS: üks haldab raamatupidamist, teine asukohti
Mida WMS teeb?
WMS = laohaldussüsteem. See lahendab:
● Asukoha haldamine
● Radade valimine
● Partiinumbrid, aegumiskuupäevad
● Triipkoodid, skaneerimine
Kas ERP-l pole ka laoseisu?
Jah, aga ERP keskendub pigem koguse- ja väärtuskontodele, samas kui WMS haldab:
● Kus kaup asub
● Kuidas neid saada
● Kes eksis
Millal on WMS-i vaja?
Kui puutute kokku:
● Inventuuri loendused on täpsed, kuid asukohad on kaootilised
● Kauba leidmine sõltub kogemusest
● Vale kauba saatmise hind on kõrge
See on tüüpiline stsenaarium ERP + WMS puhul.
IX. ERP ja SRM: üks haldab sisemisi protsesse, teine tarnijatega koostööd
Mida SRM teeb?
SRM = Tarnijasuhete haldusSee jälgib:
● Tarnija tulemuslikkus
● Tarneajad, kvaliteet
● Lepituskoostöö
● Hangete läbipaistvus
Kas ERP hankemoodulist ei piisa?
On küll, aga see lahendab ainult sisemisi protsesse.
SRM lahendab organisatsioonidevahelisi koostööprobleeme, näiteks:
● Tarnijad kinnitavad tellimusi veebis
● Veebipõhine leppimine
● Kvaliteediprobleemide suletud ahelaga käsitlemine
X. Lõppkokkuvõte
Seda suhtediagrammi saate otse meelde jätta:
● ERP: ettevõtte tegevuskeskus
● CRM: müügi esiosa
● MRP: Materjali arvutamise võimalus
● PLM: Toote ja tehnoloogia allikas
● APS: Täiustatud ajastamisvahend
● MES: tootmispõranda teostustööriist
● Kvaliteedijuhtimissüsteem: kvaliteedisüsteem
● WMS: Laohaldus
● SRM: Tarneahela koostöö
Asi pole selles, et rohkem süsteeme on parem.
PigemKas teie praegune kõige valusam punkt on spetsiaalse süsteemiga lahendamist väärt?
——Lõpp——
Postituse aeg: 30. jaanuar 2026